Kohvikupraktika Saksamaal: 22. juuli
Kohalike jutust on jäänud meelde, et laupäeval tasub minna Bücherplatzile, sest seal peetakse turgu. Sean minagi end kella 8 paiku teele, et pakutavale heale-paremale veel enne tööpäeva algust pilk peale visata.
Varsti mõistan, et olen võtnud suuna valele platsile. Võib muiduga ka öelda, et plats on õige, aga päev vale. Mis teha, väike jalutuskäik kuiva ilmaga teeb ainult head. Olen sammunud oma ööbimiskohast paari kilomeetri kaugusele, aga laupäevane turg toimub tegelikult täpselt Bakelieti ehk mu praeguse töökoha kõrval. Teen kiire tiiru, siis liigun tööpostile.
Kohvikus on mõõdukalt rahvast ja mõnus sumin. Tunnen küll, et ilmselt olen veidi jalus, aga otsustan endale siiski hommikusöögi komplekteerida: ikka nii, et kõigest natuke või siis pisut liiga palju. Taldrikul on soojade saiade otsad ja üks eilne viil röstitult, Bakelieti või (ürtide ja millegi vürtsikaga), pool avokaadot, pesto, pošeeritud muna, kirsstomatisalat, salatilehed mangokastmega (võrratult kreemine, valminud mangosalsast, mis püreestatud, juurde õli), ahjus küpsetatud ja pestoga määritud terved porgandid, fetajuustukuubikud, röstitud-marineeritud paprikatükid ja ahjušampinjonid. Kõrvale veel tass Burundi V60 kohvi ja elu on jälle väga ilus, ehk isegi liiga ilus.
Valmistan mõne kohvi ja limonaadi, viin need lauda. Aeg-ajalt teen näo, et saan saksa keelest aru, aga siis tõttan jälle abiväge otsima. Näiteks siis, kui üks härrasmees minult lauas tähelepanu palub ning žestikuleerides midagi selgeks püüab teha. Hiljem selgub, et ta soovis, et kohvikuaken avataks. Mulle üllatuslikult on põlvkondadest sõltumata üsna palju neid, kes inglise keelt pigem ei räägi. Mõni on siiski lahkesti nõud ammu kasutuseta olnud võõrkeeleoskust proovile panema ning kasu on asjast ka: kui mainitakse sõna "knife", saab klient kohe selle, mida soovib.
Ennelõunal antakse mulle vaba aega, sest selgub, et kella 14 alustama pidanud barista ei saa tööle tulla. Teen jalutustiiru taluturul, kus müügil ohtralt värsket kraami (sortiment on tõesti muljet avaldav), juustusid, liha ja kala, erinevaid näkse ning palju lilli.
Bakelieti peabarista soovitab mul kindlasti proovida Loppokaffeeexpressi kohvi. Viimased liiguvad mööda linna turult turule rattaga, mille ette on kohvimasin monteeritud. Järjekord on pikk ning ratast ümbritseb muhe kohvitassidega seltskond. Suur must kilekott on kasutatud kohvipuru ääretasa täis. Võtan espresso, mis täna valminud Brasiilia oast. On meeldivad mõrkjust ja ümarust. Saan tuttavaks Loppos kolme nädala eest alustanud Lõuna-Saksamaalt pärit 30aastase naisega, kelle jaoks õiglase kaubanduse põhimõtteid järgides valminud erikohviga tegelemine on olnud kinnismõteks. Hiljaaegu läbis ta Seebergeri korraldatud kolmepäevase erikohvi koolituse, käis Loppokaffees töövestlusel ning on valmis sügisel oma abikaasaga Kieli kolima, et siin oma kirg elutööks muuta. Naine tuleb hiljem Bakelieti, kus tänu temale tunniajase tööluusi teen. Veel enne tööpostile naasmist ostan endale lähedal asuvast poest rohelise valgete mummudega vihmavarju. Ilmateadet vaadates võib olla kindel, et tegu on väärt investeeringuga.
Koristamise ajal vestlen tööpostil olevate baristadega, küllap takistan nende koristustöid, aga esitan sellegipoolest palju küsimusi ning kõnnin oma pildistamisaparaadiga mööda kohvikut. Tulemus on näha postituse ülaosas.
Õhtul jalutan veel ülikooli juurde.
 |
| Sakslased on saiausku, pagariärisid on palju ja neist hoovab mõnusat lõhna. |
 |
| Valik on lai ja kliente jagub, õhtuks on ikka letid tühjad |
 |
| Tee Bücherplatzile - pole see linn nii kole ühti! Tuleb lihtsalt õiged tänavad üles leida. |
 |
| Bücherplatz. Autod on, aga kus on kauplejad ja ostjad?! |
Varsti mõistan, et olen võtnud suuna valele platsile. Võib muiduga ka öelda, et plats on õige, aga päev vale. Mis teha, väike jalutuskäik kuiva ilmaga teeb ainult head. Olen sammunud oma ööbimiskohast paari kilomeetri kaugusele, aga laupäevane turg toimub tegelikult täpselt Bakelieti ehk mu praeguse töökoha kõrval. Teen kiire tiiru, siis liigun tööpostile.
Kohvikus on mõõdukalt rahvast ja mõnus sumin. Tunnen küll, et ilmselt olen veidi jalus, aga otsustan endale siiski hommikusöögi komplekteerida: ikka nii, et kõigest natuke või siis pisut liiga palju. Taldrikul on soojade saiade otsad ja üks eilne viil röstitult, Bakelieti või (ürtide ja millegi vürtsikaga), pool avokaadot, pesto, pošeeritud muna, kirsstomatisalat, salatilehed mangokastmega (võrratult kreemine, valminud mangosalsast, mis püreestatud, juurde õli), ahjus küpsetatud ja pestoga määritud terved porgandid, fetajuustukuubikud, röstitud-marineeritud paprikatükid ja ahjušampinjonid. Kõrvale veel tass Burundi V60 kohvi ja elu on jälle väga ilus, ehk isegi liiga ilus.
 |
| Köök pärast koristamist (päevase tipptunni ajal pilti tegema minna ei julgenud) |
 |
| Külmlett |
Valmistan mõne kohvi ja limonaadi, viin need lauda. Aeg-ajalt teen näo, et saan saksa keelest aru, aga siis tõttan jälle abiväge otsima. Näiteks siis, kui üks härrasmees minult lauas tähelepanu palub ning žestikuleerides midagi selgeks püüab teha. Hiljem selgub, et ta soovis, et kohvikuaken avataks. Mulle üllatuslikult on põlvkondadest sõltumata üsna palju neid, kes inglise keelt pigem ei räägi. Mõni on siiski lahkesti nõud ammu kasutuseta olnud võõrkeeleoskust proovile panema ning kasu on asjast ka: kui mainitakse sõna "knife", saab klient kohe selle, mida soovib.
 |
| Fragmente interjöörist |
 |
| Kõik ikka kohalik ja hooajaline, nagu nüüd trendikas on! |
 |
| Broneeringukannud |
Ennelõunal antakse mulle vaba aega, sest selgub, et kella 14 alustama pidanud barista ei saa tööle tulla. Teen jalutustiiru taluturul, kus müügil ohtralt värsket kraami (sortiment on tõesti muljet avaldav), juustusid, liha ja kala, erinevaid näkse ning palju lilli.
Bakelieti peabarista soovitab mul kindlasti proovida Loppokaffeeexpressi kohvi. Viimased liiguvad mööda linna turult turule rattaga, mille ette on kohvimasin monteeritud. Järjekord on pikk ning ratast ümbritseb muhe kohvitassidega seltskond. Suur must kilekott on kasutatud kohvipuru ääretasa täis. Võtan espresso, mis täna valminud Brasiilia oast. On meeldivad mõrkjust ja ümarust. Saan tuttavaks Loppos kolme nädala eest alustanud Lõuna-Saksamaalt pärit 30aastase naisega, kelle jaoks õiglase kaubanduse põhimõtteid järgides valminud erikohviga tegelemine on olnud kinnismõteks. Hiljaaegu läbis ta Seebergeri korraldatud kolmepäevase erikohvi koolituse, käis Loppokaffees töövestlusel ning on valmis sügisel oma abikaasaga Kieli kolima, et siin oma kirg elutööks muuta. Naine tuleb hiljem Bakelieti, kus tänu temale tunniajase tööluusi teen. Veel enne tööpostile naasmist ostan endale lähedal asuvast poest rohelise valgete mummudega vihmavarju. Ilmateadet vaadates võib olla kindel, et tegu on väärt investeeringuga.
 |
| Espresso Brasiilia oast |
 |
| Bakelieti ubade infolehed |
 |
| Bakelieti kohviubade maitseprofiilid |
Õhtul jalutan veel ülikooli juurde.
 |
| Ülikooli peahoone |
Kommentaarid
Postita kommentaar